Šoti lontkõrvaline kass

Iseloomulike lontis kõrvadega kassitõug

Šoti lontkõrvaline on keskmise suuruse ja iseloomulike lontis kõrvadega kassitõug.

	Šotimaa
Iseloom:	intelligentne, sotsiaalne, tasakaalukas, kiinduv
Karv:	lühikarvaline
Värv:	valge, sinine, kreem, punane, hõbedane, kamee, pruun, kreemsinine, kilpkonnavärvi, must
Iseloomulikud omadused:	lontis kõrvad
Eluiga:	9 kuni 12 aastat

Šoti lontkõrvalise kassi pojad

Šoti lontkõrvaline on intelligentne ja leebe kassitõug. Ta kohaneb uute olude ja inimestega kergesti – kassipoeg peaks uue koduga kiirelt harjuma. Kuigi see tõug on tuntud oma lontis kõrvade poolest, tuleb ära märkida, et kassipojad sünnivad suhteliselt tavaliste kõrvadega ja lontkõrvad ilmuvad alles umbes kolmanda ja neljanda elunädala vahel. Nagu kassipoegade puhul ikka, on kõige tõhusam õpetamistehnika positiivne kinnistamine. Šoti lontkõrvalisel on kombeks ühe pereliikmega eriti tugev side luua, aga ta naudib hea meelega ka teiste paitusi ja tähelepanu. Kui tead, milline pereliige on tema lemmik, saad seda teadmist kassi õpetamisel ära kasutada, sest oma lemmikinimese läheduses on ta tõenäoliselt hulga koostööaltim. Pea meeles, et ka maiustest on alati abi. Need on mõnus preemia hea käitumise või õigesti sooritatud trikkide eest. Näiteks Kycklingfile või Tuna Recipe on naturaalsed ja tervislikud maiused, mis motiveerivad ka väga valiva isuga kassi. Pea meeles, et tervislik ja hästi tasakaalustatud toit võib kassipoja arengut ja kasvamist oluliselt mõjutada. Kattunge kuivtoit tagab sinu kassipojale kõik vajalikud toitained.

Šoti lontkõrvalise kassi toitmine

Kuigi Šoti lontkõrvaline kass armastab mängida, ei ole ta siiski just kõige aktiivsem tõug. Talle meeldib ka väga süüa, nii et hoia tema kehakaalul ja igapäevasel toidutarbimisel silm peal. Toida teda kindla graafiku järgi ja ära lase tal nii palju süüa, kui ta ise tahab. Kass ei naudi väga vee joomist ja saab suurema osa oma igapäevasest vedelikust toiduga. Vali oma kassi vanusega sobiv konserv. Kvaliteetsed tükikesed kastmes või kunstlike säilitusainete ja soja vaba pasteet on suurepärane ja maitsev igapäevtoit, mida saab hõlpsasti täiendada mõne tervisliku värsketest koostisosadest maiusega. Kui sinu kass on harjunud kuivtoitu sööma, võid seda segada konserviga, kui soovid tema menüüsse rohkem vedelikku lisada. Kui kassile uut toitu tutvustad, tee seda alati tasapisi, et tema seedekulgla saaks uue toiduga harjuda. Šoti lontkõrvalisel kipub vahel esinema liigesevalu ja liigeste jäikust – sellisel juhul võid tema toidule lisada Artro toidulisandeid, mis aitavad liigeseid hoida. Vanematele kassidele võib anda glükoosamiinirikast toitu, nagu Lynx Senior.

Soovitused Šoti lontkõrvalistele:

Exclusive Kattunge, 2 kg | Täisväärtuslik toit kasvavatele kassipoegadele

Exclusive Kattunge on soovitatav kassipoegadele alates võõrutamisest kuni 12 kuuni, kuna see sisaldab palju loomset valku ja rasva, et toetada tervislikku kasvu. Sobib ka tiinetele ja imetavatele kassidele.

Kasv

Energia+

Valk: 34%

Rasvasisaldus: 21%

Vaata järgi

Exclusive Lyster Care kuivtoit kassidele, 2 kg | Killud aktiivsetele kassidele või tundliku naha ja karvkattega kassidele

Exclusive Lyster Care on kõrge energiasisaldusega retsept tundliku naha ja suurema energiavajadusega kassidele.

Nahk ja Karvkate

Energia+

Valk: 32.0%

Rasvasisaldus: 21.0%

Vaata järgi

Tõu põhjalikum kirjeldus

Šoti lontkõrvaline on lontis kõrvadega kassitõug. Iseloomulik kõrvade kuju areneb kassipoegadel välja umbes 3–4nädalaselt.

Päritolu

Šotimaal Coupar Angusi lähedal talus elanud William Ross märkas ühel päeval valget kodukassi, kelle kõrvad olid omapäraselt lontis. Ross andis kassile nimeks Susie ja võttis ta endale, et näha, kas ka tema pojad tulevad samasuguse veidra kõrvakujuga. Kahel Susie pojal olidki lontis kõrvad. William ja tema naine Mary olid kassi välimusest lummatud ja hakkasidki 1966. aastal lontiskõrvalisi kasse aretama ning nimetasid tõu Šoti lontkõrvaliseks (Scottish Fold). Ross registreeris tõu Governing Council of the Cat Fancy (GCCF) kasside registris ja kutsus geneetik Pat Turneri endaga tõuaretusprogrammi kallal töötama. Esimese kolme aasta jooksul sündis 76 kassipoega, kellest 42 olid lontkõrvalised ja ülejäänud 34 püstiste kõrvadega. Vaatamata oma võluvale välimusele ei võetud Šoti lontkõrvalist Euroopas näitustele. Mis veel hullem, 1971. aastal tühistas GCCF tõu registreeringu, kuna mõnedel kassidel esines jäsemete ja saba deformeerumist ning tekkis mure geneetiliste teemade ja kõrvaprobleemide pärast. 1977. aastal sai Šoti lontkõrvaline CFA juures taas tõu staatuse.

Välimus

Šoti lontkarvalise kassi eripäraks on loomulikult tema lontis kõrvad. Siiski on esinenud ka juhtumeid, kus Šoti lontkõrvalisel on sirged kõrvad. Šoti lontkõrvaline on keskmise suurusega, tugeva keha ja ümara peaga. Tal on suured ja laialt avatud silmad, mis peaksid vastama tema karva värvusele. Jalad on tal üsna lühikesed ja saba keskmise pikkusega ning sabajuurelt paksem. Šoti lontkõrvalise karv on tihe ja vetruv ning selle värv võib varieeruda, kuid ei ole lilla, šokolaadikarva ega Siiami kasside puhul tüüpiline mask.

Iseloom

Šoti lontkõrvaline on tuntud oma kohanemisvõimelise loomuse poolest. Ta harjub uute olukordade ja inimestega üsna kiiresti. Saab ka teiste koduloomadega hästi läbi. Ta on intelligentne, leebe loomuga ja lojaalne kass. Tal tekib sageli ühe pereliikmega eriti tugev side, kuid naudib rõõmuga alati ka teiste tähelepanu ja hellitusi. Šoti lontkõrvalisel on armas ja pehme hääl. Talle meeldib mängida ja tal on tugev jahiinstinkt, mis hoiab teda füüsiliselt kauem aktiivsena.

Vajadused

Šoti lontkõrvalise jahiinstinkt on tugev ja ta võib mõnest teisest kassist rohkem füüsilist aktiivsust vajada. Mõne teise tõuga võrreldes püsib ta kauem vormis, nii et mänguaeg on tema jaoks eriti oluline. Šoti lontkõrvalisel võib esineda mõningat liigeste jäikust, eriti just sabapiirkonnas, nii et ole tema sabaga õrn.

Hooldamine

Šoti lontkõrvalise kassi tihe karv vajab kammimist vähemalt kord nädalas. Lontis kõrvu tuleb tihedamini kontrollida, et esimesel võimalusel märgata nakkusi ja põletikke. Kui kass on tubase eluviisiga, tuleb tema küüsi kärpida, et need püsiksid puhtad ja heas seisukorras.

dr Anna Plummervet and blogger