Siberi haski (husky)
Iseseisev meisterpõgeneja
Siberi haski on keskmise suurusega tõug ja suurepärane töökoer. See aktiivne ja vastupidav koer suudab tänu oma paksule kahekordsele kasukale taluda koguni nii madalat temperatuuri nagu –50 kuni –60 °C.
Päritoluriik: | Siber |
FCI klassifikatsioon: | rühm 5 Spitsilaadsed ja algupärased tõud, alarühm 1 Põhjamaised kelgukoerad #270 |
Iseloom: | intelligentne, valvas, seltsiv, sõbralik, leebe |
Värvid: | valge, must, aguutimuster, valgekirju, must ja helepruun, laiguline, roostekarva, must-valge, hall, hõbedane, pruun, punane |
Kaal: | emane: 16–23 kg, isane: 20–27 kg |
Turjakõrgus: | emane: 50–56 cm, isane: 54–60 cm |
Eluiga: | 12 kuni 15 aastat |
Siberi haski kutsikad
Siberi haski on iseseisev ja põikpäine tõug. Haski on karjakoer, nii et tema õpetamine võib keeruline olla. Ta võib tahta omaniku liidrirolli üle võtta ja seetõttu ei tohiks teda kunagi endaga võrdsena kohelda. Siberi haski võib üsnagi agressiivselt oma tahtmist peale suruda, nii et tema õpetamiseks tuleks võimusuhe varakult paika panna. Haskil on loomupärane kalduvus käituda hävitavalt. Kui teed talle selgeks, et sina oled juht, saad teda harjutada vältima selliseid tegevusi nagu hammustamine, närimine või kaevamine. Premeeri head käitumist alati ja distsiplineeri teda maiustuste piiramisega – kui ta sõna ei kuula, ära anna talle seda, mida ta tahab. Kehtesta talle reeglid ja jälgi nendest kinni pidamist. Paku haski kutsikale alati tervislikku ja tasakaalustatud toitu – temasugusele energilisele koerale sobib väga hästi näiteks Husse Valp Plus.
Siberi haski toitmine
Enamasti suudab Siberi haski oma söömist ja kaloritarbimist ise reguleerida. Küll ei tähenda see, et ta ei söö kunagi üle. Haskil on kalduvus üsnagi kiiresti kaalus juurde võtta ja tervisliku kaalu tagasi saamine võib olla raske. Ülekaalulisel haskil on tavaliselt ka lühem eluiga, nii et talle tuleb anda tasakaalustatud toitu ja tagada ka piisav liikumine. Tõuna on Siberi haski kangekaelne ja individualistlik ning võib oma toiduga väga valiv olla. Kui ta toidust ära tüdineb, võib ta sellest keelduda. Ei ole hea mõte lasta tal ka nii palju süüa, kui ta tahab. Siinkohal tuleb taas mainida, et ära kunagi vaheta koera toitu järsult. Uut toitu tuleks tutvustada järk-järgult, et seedesüsteem saaks selle koostisega kohaneda. Soovitame talle Husse teraviljavaba sarja (Opus Farm või Opus Ocean), kuna see on kõige maitsvam.
Opus Ocean, 12 kg | Teraviljavabad killud ühe loomse valgu allikaga
Valp Farm, 12 kg | Teraviljavabad killud, millel on piiratud allikatest pärinev kõrge loomse valgu sisaldus
Siberi haski põhjalikum kirjeldus
Siberi haski on keskmise suurusega koeratõug, kes geenide poolest kuulub spitsilaadsete tõugude perekonda. Tal on väga iseloomulik värving ja välimuselt sarnaneb ta suurema Alaska malamuudiga.
Päritolu
Siberi haskisid kasvatas algselt tšuktši rahvas Ida-Siberis ja neid peeti peredes kelgu- ja seltsikoertena. Kliimamuutused sundisid tšuktše oma jahimaid laiendama, nii et nad vajasid vastupidavaid kelgukoeri, kes suudaksid vedada kelku külmunud pinnasel, kus temperatuur langes koguni –60 °C juurde. 1908. aastal toodi haskid Alaskale kelgukoerte võidusõidule. Tõug sai populaarseks
aastal 1925, kui Leonhard Seppala juhtimisel jooksid Siberi haskid vahetustega ainult viie ja poole päevaga 658 miili, et viia elupäästev seerum Nome’i Alaskal, kus lokkas difteeria epideemia.
Välimus
Välimuses on Siberi haskil palju ühist suurema Alaska malamuudiga. Tema mandlikujulised silmad on tavaliselt sinised või pruunid, vahel ka mõlemad erinevat värvi. Haskil on kahekordne kasukas, mis võimaldab tal taluda äärmuslikku külma ja hoiab ta suvel jahedas. Karva esineb mitmes värvis ja mustris ning kõige iseloomulikumaks tunnuseks on näomärgid ja valged käpad. Tal on teravad püstised kõrvad ja karvane saba, millega ta magamise ajal sageli oma nina katab.
Käitumine
Siberi haskit on raske õpetada ja ta vajab kindlameelset omanikku, kes oskab end tugeva liidrina kehtestada. Haskil on tugev jahiinstinkt, nii et kui sul on kodus muid väikeloomi, tuleb teda õpetada nendega läbi saama. Ilma piisava tähelepanu ja treeninguta võib haski hakata asju hävitama, näiteks närima, kaevama või hammustama. Siberi haski on tõeline meisterpõgeneja, sest suudab end ilma vaevata aia alt läbi närida või kaevata või üle aia hüpata. Haukumise asemel haski ulub. Tema veidrustest hoolimata võib teda laste läheduses usaldada, sest ta on oma algsete aretajate juures üles kasvanud perekeskkonnas.
Vajadused
Haskil on treeningu osas spetsiaalsed vajadused ja ta võib ka siseruumides üsna energiline olla. Kui ta saab piisavalt liikuda, ei kipu ta hävitavate tegevustega tegelema. Paks kahekordne kasukas vajab iganädalast kammimist. Ta vajab ka inimeste ning teiste loomadega tihedat suhtlemist, sest ta on tugev vajadus kuuluda gruppi. Kuna haskid on läbi aegade alati saanud vabalt ringi liikuda, tuleb teda kindlasti hoida kaelarihma otsas või piiratud aias. Aed peab olema üsna kõrge, sest haski võib vabalt ka üle 2,4-meetrise tara hüpata.
Igapäevane hooldamine
See eriti energiline ja aktiivne tõug vajab palju liikumist ja ka vaimset stimulatsiooni. Kui Siberi haski on igav, võib ta hakata hävitavalt käituma, nii et tal peaks kindlasti olema piisavalt mänguaega. Haskit peetakse eriti puhtaks koeratõuguks – halba lõhna tema külge ei teki, nii et tavaliselt piisab, kui teda 2–3 korda aastas pesta.
dr Anna Plummervet and blogger